Milles seisneb ÜRO kestliku arengu tegevuskava (Agenda 2030) elluviimine - nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil - elava pärandi valdkonnas?
Eelseisval veebiseminaril tutvustab UNESCO õppetool LIVINDi projekti (2021-2024) raames tehtud töö tulemusi.
Millal: 17. detsembril kell 14-16.
Registreerumine: 12. detsembriks
(osalemiseks või salvestise järelvaatamiseks)
14.00 Welcome, Leena Marsio, Finnish Heritage Agency
14.05 Foreword, Maija Lummepuro, Ministry of Education and Culture, Finland
14.15 LIVIND project – short overview, Elisa Kraatari, project coordinator, PhD
14.25 Living Heritage and Sustainable Development – an emerging research area, Kristin Kuutma, University of Tartu, UNESCO Chair
14.50 Approaches at the state level – periodic reports to UNESCO, Anita Vaivade, Latvian Academy of Culture, UNESCO Chair
15.05 Challenges and Solutions at the local level – experiences from the LIVIND pilots, Siarhiej Makarevich, University of Tartu, UNESCO Chair
15.30 Commentary, Harriet Deacon, researcher, UNESCO facilitator
15.45 Questions and Discussion
Aastatel 2021-2024 juhtis UNESCO vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute õppetool LIVINDi projekti uurimisrühma (LIVIND - "Elav pärand Põhjala-Balti regiooni ressursina).
Eesmärk oli analüüsida, kuidas on omavahel seotud elav kultuuripärand ja kestlik areng, uurida varasemaid kogemusi ja häid näiteid ning aidata kaasa projekti tegevuste kavandamisele ja elluviimisele. Uurimisrühmas osales ka Läti Kultuuriakadeemia UNESCO (UNESCO Chair on Intangible Cultural Heritage Policy and Law).
Uurimisrühma töö võtame kokku research paper, mis käsitleb elava kultuuripärandi ja säästva arengu seostamist meie piirkonnas nii poliitikatasandil, teadusuurinutes kui ka konkreetsetes tegevustes kohapeal. Poliitikakokkuvõttes tuuakse välja võimalusi, kuidas seda seost edaspidi tugevdada.
LIVIND ("Creative and Living Cultural Heritage as a Resource for the Northern Dimension Region") oli Soome Pärandiagentuuri juhitud ja aastatel 2021-2024 elluviidud projekt. Projekti eesmärk oli vaadelda ja arendada poliitikat, mis tugevdab elava kultuuripärandi potentsiaali toetada kestlikku arengut. Projekt tõi kokku üheksa Põhjala ja Baltimaade esindajad riigiasutustest, kodanikuühiskonnast ja erasektorist (Taani (sh Gröönimaa ja Fääri saared), Eesti, Soome (sh Ahvenamaa), Island, Läti, Leedu, Norra, Poola, Rootsi ja Taani). See oli esimene omataoline projekt Põhja-Euroopas. Veebileht.
Vaata ka vaimse kultuuripärandi rakendusuuringute UNESCO õppetooli kodulehte ja Facebooki lehte.